Elektri börsihind ja päikeseelektri müük võrku

Kuidas elektri börsihind kujuneb?

Elektri börsihind kujuneb Nord Pooli päev-ette turul pakkumise ja nõudluse järgi eraldi iga veerandtunni ja iga hinnapiirkonna kohta. Eesti on üks hinnapiirkond; hind sõltub lisaks kohalikule tootmisele ühendustest Soome, Läti ja ülejäänud Euroopaga.

Tootjad pakuvad elektrit oma muutuvkulu järgi. Tuule- ja päikeseelektri muutuvkulu on nullilähedane, seega kui neid on palju, kujuneb hind madalaks. Kui tuult ja päikest on vähe ning tarbimine suur, määrab hinna kallim gaasi- või põlevkivielekter.

Hinnad avaldatakse eelmise päeva pärastlõunal. Börsihinnaga paketi korral maksab tarbija igal ajavahemikul selle hetke hinda, millele lisanduvad müüja marginaal, võrgutasu, riiklikud tasud ja käibemaks.

Millal on börsihind madal ja millal kõrge?

Börsihind on tavaliselt madalaim suvel keskpäeval ja tuulistel öödel ning kõrgeim talvel tööpäeva hommikul ja õhtul. Päikesejaama omaniku jaoks tähendab see, et toodang ja kõrge hind satuvad kokku harva.

Arvutatud Eleringi avaldatud Nord Pooli Eesti piirkonna hindadest, käibemaksuta. 2025. aasta keskmine on meie arvutuses 80,4 ja Konkurentsiameti aastaülevaates 82,9 €/MWh.

Suveõhtune hind on päevasest ligi kolm korda kõrgem. Just seda vahet kasutab ära akupank, mis nihutab keskpäevase toodangu õhtusse.

Mis hinnaga päikeseelekter tegelikult müüakse?

Päikeseelektri tegelikku müügihinda näitab toodanguga kaalutud börsihind: iga tunni hind korrutatakse sellel tunnil toodetud päikeseelektri hulgaga. 2025. aastal oli see 46 €/MWh ehk 58% aasta keskmisest börsihinnast.

Kaaluks on kogu Eesti päikeseelektri tunnitoodang Eleringi andmetel. Üksiku katusejaama tulemus erineb sellest veidi olenevalt suunast: ida-lääne jaam toodab suhteliselt rohkem hommikul ja õhtul, kui hind on kõrgem.

Kuude kaupa oli 2025. aastal päikeseelektri kaalutud hind selline:

Talvel on hind kõrge, kuid toodangut peaaegu ei ole; suvel on vastupidi. Kuidas toodang kuude vahel jaguneb, näitab leht päikesepaneelide tootlikkus.

Kuidas võrku müük käib?

Võrku müümiseks on vaja kolme asja: võrguettevõtjaga sõlmitud tootja võrguleping, kahesuunaliselt mõõtev arvesti ja elektrimüüjaga sõlmitud ostuleping. Elektrit müüakse samale müüjale, kellelt ostetakse.

Müüja maksab võrku antud elektri eest börsihinda, millest lahutatakse marginaal. 2026. aasta oktoobris oli see Eesti Energial 1,8 senti ja Alexela väiketootja pakkumistes 1,3–1,5 senti kilovatt-tunni kohta; teiste müüjate tingimusi tasub küsida otse. Lepingutes erineb veel:

• kas negatiivse hinna ajal müük peatatakse või tuleb peale maksta;
• kas arveldus käib tunni või veerandtunni kaupa;
• kas müügitulu tasaarvestatakse elektriarvega või makstakse välja.

Kuni 15 kW tootmisseadmega eraisiku elektrimüügi tulu on tulumaksuvaba; tingimused on kirjas toetuste ja maksude lehel. Võrguliitumise samme kirjeldab võrguliitumise juhend.

Mida see päikesejaama omanikule tähendab?

Madal müügihind tähendab, et päikesejaama tasuvus tuleb omatarbest, mitte müügist. Ise tarbitud kilovatt-tund säästab 2026. aasta hindadega umbes 17,5 senti, võrku müüdud kilovatt-tund toob umbes 3 senti.

Seepärast valige jaama suurus tarbimise järgi, mitte katuse täitmiseks (suuruse valimise juhend). Iga liigne kilovatt teenib peamiselt seda 3-sendist müügitulu.

Odavaim viis olukorda parandada on nihutada tarbimine päevale. Boiler, pesumasin ja elektriauto, mis töötavad keskpäeval, kasutavad elektrit, mille eest elektrimüüja maksaks muidu 3 senti.

Negatiivse hinna ajal peaks müük peatuma. Selle saab seadistada inverteris või valida lepingu, mis seda ise teeb. Ja kui keegi arvutab teile tasuvust aasta keskmise börsihinnaga, on tulemus liiga ilus: müügitulu tuleb arvutada päikeseliste tundide hinnaga, mis on keskmisest ligi poole madalam.

Täielik arvutus koos näidetega on tasuvusarvutuse lehel.