Päikesepaneelide load: ehitusteatis või ehitusluba?

Millised load päikesejaamal üldse on?

Päikesejaama puhul võib kokku puutuda nelja dokumendiga. Millised neist teie jaama puhul vajalikud on, otsustab ehitusseadustiku lisa 1 (ehitamine) ja lisa 2 (kasutamine).

Ehitusteatis kehtib alates 1. augustist 2026 neli aastat, varem kaks. Tööd tuleb sel ajal lõpetada, muidu tuleb teatis uuesti esitada.

Millal piisab ehitusteatisest ja millal on vaja ehitusluba?

Eramu katusele paigaldatav, hoonet teenindav jaam on omavalitsuste praktikas tavaliselt ehitusteatise ala, sest tegemist on hoone tehnosüsteemi muutmisega. Maapinnale paigaldamisel, abihoonele, mitteelamule ja kasutusloata hoonele võib olla vaja ehitusluba.

Kus allikad lähevad lahku? Üks ülevaade tõlgendab lisa 1 nii, et alla 100 kW elektritootmisrajatise rajamiseks piisab ehitusteatisest ja ehitusprojektist ning ehitusluba on vaja alates 100 kW-st. Teine, 2024. aasta praktiku ülevaade ütleb, et elektritootmisrajatis vajab nii alla kui üle 100 kW ehitusluba, kuid hoonet teenindavat katusejaama menetlevad omavalitsused tavaliselt ehitusteatisega. Mõlemad on kooskõlas ühe asjaga: eramu katusele paigaldatav jaam on tavaliselt ehitusteatise ala.

Kas ehitusprojekti on vaja?

Enamasti jah, vähemalt lihtsustatud kujul. Ehitusteatisega koos nõuab lisa 1 teatud juhtudel ehitusprojekti, ja omavalitsus tahab niikuinii näha, kuhu paneelid tulevad ja kuidas elektriosa on lahendatud.

Praktikas teeb projekti kas paigaldaja või tema alltöövõtja. Selles peaks olema:

• paneelide paigutus katusel ja kinnitusviis;
• elektriskeem koos kaitseseadmetega;
• hinnang katuse kandevõimele lisakoormusele (12–15 kg/m²);
• tuleohutuse lahendus: väljalülitamise kohad ja märgistus.

Küsige enne lepingu sõlmimist, kas projekt on pakkumise hinnas, sest mõnes pakkumises ei ole.

Kuidas ja kus loa taotlemine käib?

Ehitusteatis ja ehitusluba esitatakse Ehitisregistri (ehr.ee) kaudu digiallkirjastatult. Taotleda võib omanik ise või volitatud isik, näiteks paigaldaja.

Tavaline kulg on selline:

1. Selgitage omavalitsusest välja, mida teie jaam vajab.
2. Koostage ehitusprojekt või selle lihtsustatud variant.
3. Esitage ehitusteatis või ehitusloa taotlus ja tasuge vajadusel riigilõiv.
4. Alustage töödega alles siis, kui omavalitsus on teatise registreerinud või loa andnud.
5. Pärast ehitamist esitage kasutusteatis või taotlege kasutusluba, kui see on nõutav.

Kui rajate uue maja ja paneelid on juba selle ehitusprojektis, ei ole eraldi ehitusteatist vaja. Kui neid projektis ei ole, tuleb need hiljem eraldi vormistada.

Mis on loaga seotud, aga loast eraldi?

Ehitusteatis või ehitusluba ei asenda võrguettevõtja tingimusi. Päikesejaama võrku ühendamiseks on vaja eraldi liitumistaotlust ja nõuetekohasuse dokumente (vt Elektrilevi liitumise kirjeldus). Neid saab ajada paralleelselt.

Tuleohutusnõuded kehtivad loast sõltumata: väljalülitamine liitumiskilbist, peakilbist ja inverteri juurest ning hoone märgistus. Kuidas need paigaldusel välja näevad, kirjeldab paneelide paigalduse käik.

Korterelamus tuleb enne taotlemist tavaliselt saada korteriühistu nõusolek, sest paneelid tulevad ühisosale.

Mida omavalitsuselt küsida?

Kirjutage oma valla või linna ehitusspetsialistile ja küsige konkreetselt:

1. Kas minu hoone puhul (elamu, abihoone, mitteelamu) piisab ehitusteatisest või on vaja ehitusluba?
2. Kas hoonel on kasutusluba ja mõjutab see menetlust?
3. Kas ehitusprojekt on nõutav ja millises mahus?
4. Kas minu asukohas kehtivad lisapiirangud (detailplaneering, miljööväärtuslik ala, muinsuskaitse)?
5. Kas pärast ehitamist on vaja kasutusteatist või kasutusluba?
6. Kui palju maksab riigilõiv ja kui kaua menetlus tavaliselt kestab?

Kirjalik vastus on parem kui suuline: seda saab paigaldajale ja hiljem võrguettevõtjale ette näidata. Mida kogu jaam maksab ja kas load on hinnas, selgub pakkumiste võrdlusest.