Paigaldus
Päikesepaneelide kaldenurk, suund ja varjud
Aastatoodangu poolest on parim lõunasuund ja umbes 40° kalle, kuid kagu- ja edelakatus kaotab sellest vaid 7% ning ida-lääne katus ligikaudu veerandi. Varjud võivad mõjuda rohkem kui suund.
Kui palju suund ja kalle toodangut muudavad?
Lõunasuunaline 35–45° kaldega pind annab Eestis suurima aastatoodangu, umbes 950 kWh kilovati kohta. Kagu- ja edelasuunal on tulemus 93%, ida- ja läänesuunal olenevalt kaldest 73–80% sellest.
Tabelis on 1 kW paneelide aastatoodang Tallinnas eri suuna ja kalde korral ning sulgudes osa parimast tulemusest.
| Suund | Kalle 10° | Kalle 20° | Kalle 35° | Kalle 45° | Fassaad 90° |
|---|---|---|---|---|---|
| Lõuna | 841 (88%) | 899 (94%) | 948 (99%) | 953 (100%) | 707 (74%) |
| Kagu | 815 (85%) | 853 (89%) | 882 (93%) | 881 (92%) | 650 (68%) |
| Edel | 820 (86%) | 860 (90%) | 890 (93%) | 886 (93%) | 650 (68%) |
| Ida | 754 (79%) | 742 (78%) | 719 (75%) | 695 (73%) | 468 (49%) |
| Lääs | 762 (80%) | 753 (79%) | 733 (77%) | 710 (74%) | 486 (51%) |
| Põhi | 673 (71%) | 576 (60%) | 435 (46%) | 353 (37%) | 164 (17%) |
Allikas: PVGIS 5.3, kiirgusandmed 2005–2023, süsteemikaod 14%, varjudeta. Teistes Eesti piirkondades on absoluutarvud kuni 7% suuremad, kuid suundade omavaheline suhe jääb samaks.
Tabelist saab teha kolm praktilist järeldust.
- Lõunast kõrvalekalle kuni 45° maksab vähe. Kagu- või edelakatuse pärast ei ole põhjust paigaldusest loobuda.
- Ida- ja läänekatusel on lauge kalle parem kui järsk. 10–20° kaldega kaotab idakatus lõunaga võrreldes umbes viiendiku, 45° kaldega üle veerandi.
- Põhjapoolne viilkatus ei tasu enamasti ära, sest sama raha eest saab lõunapoolsel küljel kaks korda rohkem elektrit.
Milline kaldenurk valida?
Viilkatusel määrab kalde katus ise ja seda ei ole mõtet muuta: vahemikus 20–50° jääb lõunasuunaline pind 6% piiresse parimast. Valida saab kallet lamekatusel ja maapinnale paigaldamisel.
| Paigaldusviis | Tavaline kalle | Miks |
|---|---|---|
| Viilkatus | katuse kalle | Paneelid paigaldatakse katusega paralleelselt; tõsteraamid lisavad tuulekoormust ja kulu |
| Lamekatus, lõunasuunalised read | 10–15° | Madal kalle vähendab tuulekoormust, ballasti ja ridade vastastikust varjutamist |
| Lamekatus, ida-lääne paigutus | 10° | Paneelid paarikaupa „katusekujuliselt“; samale pinnale mahub rohkem võimsust |
| Maapind | 30–40° | Ridade vahe saab valida vabalt; järsem kalle aitab lumel maha libiseda |
| Fassaad | 90° | Toodab aastas ~74% parimast, kuid talvekuudel suhteliselt rohkem ja lumi peale ei jää |
Järsem kalle nihutab toodangut kevade ja sügise poole, laugem suve poole. Kuna Eestis on suvine ülejääk suur ja talvine toodang väike igasuguse kalde juures, ei muuda kalde „talve järgi“ valimine aastast pilti oluliselt – detsembris ei ole lihtsalt piisavalt valgust.
Ida-lääne paigutus: vähem kilovati kohta, ühtlasem päev
Ida-lääne paigutuse korral suunatakse pool paneelidest itta ja pool läände. Aastatoodang kilovati kohta on 20° kalde juures umbes 748 kWh ehk 78% lõunasuuna parimast, kuid toodang algab hommikul varem, kestab õhtul kauem ja keskpäevane tipp on madalam.
See sobib olukorras, kus
- katuseharja suund on põhjast lõunasse ja lõunapoolset külge ei olegi;
- liitumise tootmissuunaline võimsus piirab keskpäevast tippu;
- elektrit kulub rohkem hommikul ja õhtul kui keskpäeval.
Ida- ja läänepoolsed paneelid tuleb ühendada inverteri eri sisenditesse (eraldi MPPT) või varustada optimeerijatega, sest eri suunas paneelid toodavad samal hetkel eri võimsusega. Lähemalt selgitab seda inverteri valiku juhend.
Varjud: millal need on probleem?
Vari on probleem siis, kui see langeb paneelidele ajal, mil toodang on suur – aprillist septembrini kella 9 ja 17 vahel. Talvine madala päikese vari mõjutab aastatoodangut vähe, sest talvel toodab jaam niikuinii vaid mõne protsendi aastasest kogusest.
Osaline vari mõjub rohkem, kui varjatud pindala järgi võiks arvata. Ühte ahelasse ühendatud paneelides piirab kõige nõrgem lüli kogu ahela voolu. Tänapäevastel poolelementidega paneelidel ja möödaviikdioodidega on mõju väiksem kui vanematel, kuid püsiv vari ühel paneelil võib siiski vähendada terve ahela toodangut.
| Varju allikas | Tüüpiline mõju | Mida teha |
|---|---|---|
| Korsten, ventilatsioonitoru | Liikuv kitsas vari 1–3 paneelil | Jätta varju alla jääv koht tühjaks või kasutada optimeerijaid |
| Katuseaken, vintskapp | Püsiv vari hommikul või õhtul | Paneelide paigutus teisele katusepoolele või eraldi ahelasse |
| Puud | Suvel lehtedega suurem, aastatega kasvav | Hinnata kõrgust 10–15 aasta pärast; vajadusel kärpida |
| Naaberhoone | Talvel pikk vari, suvel sageli puudub | Kontrollida varju märtsis ja septembris kell 10–15 |
| Paneeliread lamekatusel | Tagumine rida jääb madala päikesega varju | Väiksem kalle või suurem ridade vahe |
Lihtne viis varje hinnata on pildistada katust selgel päeval hommikul, keskpäeval ja pärastlõunal kevadisel või sügisesel pööripäeval. Paigaldaja saab koostada varjutusanalüüsi tarkvaraga, mis arvestab ümbritsevaid hooneid ja puid; selle tulemus peaks kajastuma pakkumise toodanguprognoosis. Mida veel katuse sobivuse hindamisel vaadata, kirjeldab paigalduse juhend.
Korduvad küsimused
Mis on päikesepaneelide optimaalne kaldenurk Eestis?
Aastatoodangu järgi umbes 42–43° lõunasuunal. Vahemikus 30–50° on erinevus alla 2%, seega olemasoleva viilkatuse kallet ei ole mõtet raamidega muuta.
Kas põhjapoolsele katusele tasub paneele panna?
Üldjuhul mitte. Põhjasuunaline 35° kaldega pind toodab umbes 46% lõunasuunalise pinna toodangust. Erandiks on väga lauge, 10–15° katus, kus põhjapool annab veel ligikaudu 70%.
Kas ida-lääne paigutus on halvem kui lõunasuund?
Kilovati kohta toodab see vähem, kuid toodang jaotub päeva peale ühtlasemalt: hommikul ja õhtul rohkem, keskpäeval vähem. Kodus, kus elektrit kulub pigem hommikul ja õhtul, võib see omatarvet suurendada.
Allikad
- Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus: PVGIS 5.3 (PVcalc) (vaadatud 3.10.2026)