Kui suur päikesejaam valida?

Millest jaama suurus sõltub?

Jaama suuruse määravad neli piirangut: kui palju elektrit te tarbite ja millal, kui palju sobivat katusepinda on, kui suurt võimsust lubab võrguliitumine ja kui suur on eelarve. Tasuvuse seisukohalt on esimene neist kõige tähtsam.

Kaks mõistet, mida suuruse valikul vaja läheb:

• omatarbe osakaal – kui suure osa jaama toodangust tarbite ise (ülejäänu läheb võrku);
• omavarustatus – kui suure osa oma aastatarbimisest katate päikeseelektriga (ülejäänu tuleb võrgust).

Jaama suurendades omatarbe osakaal langeb ja omavarustatus kasvab, kuid üha aeglasemalt.

Rusikareegel: 1 kW iga 1000 kWh kohta

Kui majas ei köeta elektriga, on hea lähtepunkt 1 kW paneele iga 1000 kWh aastatarbimise kohta. Sellise jaama toodangust tarbib majapidamine ise umbes 33% ja katab sellega 32% oma aastasest vajadusest.

Tabel näitab, kuidas need näitajad muutuvad jaama suhtelise suurusega. Arvud kehtivad lõunasuunalisele jaamale ilma akuta.

Tabeli keskne järeldus: omavarustatus ei kasva ilma akuta kuigi palju üle 35–40%, kui suur jaam ka poleks. Põhjus on lihtne – öösel ja talvel päikest ei ole. Arenguseire Keskuse andmetel katab Eesti majapidamiste toodetud elekter keskmiselt 24% nende tarbimisest.

Kuidas need arvud on saadud?

Arvud pärinevad meie tunnipõhisest mudelist, mitte mõõdetud majapidamistest. Mudel võrdleb tund-tunnilt viie aasta (2019–2023) päikesejaama toodangut Tallinnas PVGIS-i andmetel ja lihtsustatud kodutarbimise profiili.

• Tavaprofiil: hommikune ja õhtune tarbimistipp, nädalavahetusel ühtlasem päev, talvel umbes 40% suurem tarbimine kui suvel.
• Kütteprofiil: soojuspumba või elektriküttega maja, kus jaanuari tarbimine on umbes kuus korda suurem kui juulis.
• Aku: kasulik mahtuvus nagu näidatud, laadimise ja tühjendamise kasutegur kumbki 95%.

Tunnipõhine arvutus hindab omatarvet veidi üle, sest tegelikud tarbimistipud on lühemad kui tund. Teie pere päevarütm võib mudelist tugevalt erineda: kodukontoriga pere omatarve on suurem, päeval tühjalt seisva maja oma väiksem. Saksamaa andmetel põhinev HTW Berlini mudel annab 1 kW ja 1000 kWh suhte korral samuti umbes 30% omatarvet. Tulemusi tuleb võtta suurusjärguna; kõigi arvutuste allikad on koos lehel saidist ja metoodikast.

Näited aastatarbimise järgi

Viis näidet näitavad, kuidas sama loogika töötab eri suurusega majapidamises. Toodang on arvestatud 950 kWh kilovati kohta lõunasuunalisel katusel.

3000 kWh aastas

3 kW jaam tähendab seitset 450 W paneeli ja umbes 14 m² katust. Nii väikese jaama puhul on kilovati hind kõrge, sest inverter, liitumine ja töö ei lähe võrdeliselt odavamaks. Sageli on mõistlikum paigaldada 5 kW ja leppida väiksema omatarbe osakaaluga – või hinnata, kas jaam üldse tasub.

5000 kWh aastas

5 kW jaam (11 paneeli, umbes 22 m²) katab kolmandiku pere vajadusest. Kui boiler seadistada soojenema keskpäeval, nihkub omatarve mudeli 33%-lt tegelikkuses kõrgemale, sest boiler üksi võib kasutada 4–6 kWh päevas.

8000 kWh aastas

Siin on valik 8 ja 10 kW vahel. Suurem jaam toodab 1900 kWh rohkem, kuid omatarve kasvab mudeli järgi ainult 150 kWh võrra – ülejäänu läheb võrku umbes 3 sendiga kilovatt-tunni eest. 10 kW on õigustatud, kui lisakilovatid on odavad või tarbimine lähiaastatel kasvab.

12 000 kWh aastas, soojuspumbaga maja

Soojuspumbaga majas on suur osa tarbimisest talvel. 10 kW jaam katab mudeli järgi 22% aastatarbimisest – vähem kui kütteta maja 32% –, kuigi jaam on tarbimise suhtes peaaegu sama suur. Jaama suurendamine 15 kW-ni tõstaks omavarustatuse vaid 24%-ni.

20 000 kWh aastas

Suure tarbimisega maja jaoks on 15 kW loomulik ülempiir, sest mikrotootjana saab võrku anda kuni 15 kW. Elektriauto laadimine päeval on siin suurim hoob: 2500 kWh aastas päikese ajal laetuna tõstaks omatarvet märgatavalt rohkem kui ükski lisapaneel.

Kui palju katusepinda on vaja?

Üks kilovatt tänapäevaseid paneele võtab umbes 4,5 m² katust. Arvestada tuleb ka servadest ja katuseharjast jäetavate vahedega ning korstnate ja akende ümbrusega.

Kui lõunapoolsest küljest ei piisa, on ida- ja läänekülg mõistlik lisa; põhjakülg üldjuhul mitte. Suundade võrdlus on lehel kaldenurk, suund ja varjud.

Võrguliitumine seab ülempiiri

Lihtsustatud korras saab mikrotootjana võrku anda kuni 15 kW kolmefaasilise ja kuni 5 kW ühefaasilise liitumise korral. Paneele võib olla rohkem, kui inverter piirab võrku antava võimsuse lubatud tasemele.

Kui piirkonna võrgus vaba võimsust ei ole, võib võrguettevõtja pakkuda väiksemat tootmissuunalist võimsust või nõuda võrgu tugevdamist liituja kulul. Seepärast tasub liitumistaotlus esitada enne seadmete tellimist. Protsessi kirjeldab võrguliitumise juhend.

Kas aku muudab jaama suuruse valikut?

Aku ei muuda seda, kui palju jaam toodab, vaid nihutab päevase ülejäägi õhtusse. 1 kWh akut iga 1000 kWh aastatarbimise kohta tõstab tavaprofiiliga majas omatarbe osakaalu 33%-lt 54%-le ja omavarustatuse 32%-lt 53%-le.

Talvist puudujääki aku ei lahenda, sest siis ei ole ülejääki, mida salvestada. Aku suuruse ja tasuvuse kohta loe lehelt akupank päikesepaneelidele. Mida valitud suurus eurodes tähendab, näitavad lehed päikesepaneelide tasuvus ja kui palju maksavad päikesepaneelid.