Päikesepaneelide paigaldus ei ole nagu enamik teisi koduseid ehitustöid. Sisetööd saab teha ükskõik millise ilmaga, aga katusel ei saa. Paigaldajad ootavad kuiva ja tuulevaikset aega ja kui see kätte jõuab, tehakse kõik korraga ära, sest keegi ei tea, millal järgmine sobiv päev tuleb. Selline kiirustamine tähendab, et just siis, kui kõige rohkem tähelepanu vaja läheks, on kõige vähem aega seda anda. Professionaalid õnneks teavad, mida nad teevad ja maineka ettevõtte puhul üldiselt muretsemiseks põhjust ei ole.
Küsimus, mida keegi enne paigaldust ei küsi, aga ilmselt peaks: kes seda kõike üldse jälgib? Vastus on tihtipeale “Keegi ei jälgi,” peale paigaldaja enda muidugi. Paigaldaja teeb oma tööd, majaomanik käib vahepeal õues piilumas ja lõpptulemus on katusel olev valmis süsteem, mille paika saamise lugu ei tea keegi peale paigaldaja.
Miks see hiljem oluliseks osutub?
Kõige kallim viga päikesepaneeli paigalduse juures ei ole tavaliselt see, mida silmaga näeb. Kaldenurka ja paneelide asetust oskab majaomanik ise palja silmaga tehtud vaatluse põhjal kohe hinnata. Ohtlikumad on need tegurid, mis jäävad palja silma eest peitu, näiteks kaablite ühendused, maandus, DC-poole pistikud, mis kõik peavad olema tehtud täpselt nii nagu tootja ette näeb, aga mida keegi peale paigaldaja tavaliselt kunagi ei näe.
Halvasti tehtud elektriühendus ei pruugi anda endast kohe märku. Süsteem käivitub, hakkab tootma ja esimese aasta jooksul näib kõik korras. Probleem võib ilmneda alles hiljem: kontaktikoht, mis polnud õige jõuga pingutatud, hakkab aja jooksul soojenema, isolatsioon hakkab sulama ja mõnel juhul jõuab see tulekahjuni välja.
Kui paigaldus on jäädvustatud, on hilisema kontrolliga hoopis teine lugu. Video näitab, kas kaableid veeti korrektses trassis, kas ühenduskohad kaeti nii, nagu peaks, kas maanduskaabel üldse paigaldati enne, kui katus juba kinni pandi. Kui hiljem tekib kahtlus, näiteks kui inverter näitab veakoodi, mida keegi ei oska seletada, saab selle materjali abil üle vaadata, kas probleem tekkis paigalduse käigus või on tegu millegi muuga.
Sama kehtib ka siis, kui asjad lähevad tõesti valesti. Inverter lülitub ootamatult välja. Paigaldaja ütleb, et tema töö oli korrektne. Majaomanik pole selles nii kindel. Ilma tõendita on tegu lihtsalt sõna sõna vastu lahinguga, kusjuures elektriühenduste puhul on seda vaidlust keeruline lahendada, kui ei taha just katust lahti võtta, et kontrollida, kas või mis seal tegelikult juhtus. Videoga on see palju lihtsam, lihtsalt aeg jäädvustatud sellisena nagu see möödus, ilma kellegi mälupildi või huvita seda ühte- või teistpidi kallutada.
Firmadel on omaette põhjus
Huvitav on see, et paigaldusfirmad ise on hakanud sama tehnoloogiat kasutama, aga hoopis teisel põhjusel. Turg on tihe, kliendid võrdlevad pakkumisi ja valmis video reaalsest tööst räägib rohkem kui iga kirjalik lubadus hoolikast tööst. Forus, üks selliseid aegvõtteteenuseid pakkuvatest ettevõtetest, on jäädvustanud ka suuremaid objekte ja nende kliendid kasutavad sama materjali väga erineval eesmärgil, üks tahab tõestust, teine lihtsalt näha, mis tema krundil toimus.
See tekitab omaette küsimuse. Kui video teeb paigaldusfirma ise, kas see näitab tervet protsessi, või ainult parimaid hetki? Majaomanik, kes tahab tõeliselt objektiivset materjali, tellib timelapse teenuse sõltumatult, mitte lootes, et paigaldusfirma ise otsustab, mida näidata ja mida mitte. Just sellist sõltumatut lähenemist Foruse aegvõtte teenus pakubki, sest nii kuulub kaamera eraldi teenusepakkujale, mitte paigaldajale endale.
Praktilisi kaalutlusi on kaks, mida enne otsustamist teada tasub. Esiteks hind, mis sõltub kaamerate arvust ja materjali säilitusajast. Teiseks andmekaitse, sest kui kaamerasse jäävad inimesed või sõidukid, kehtivad selle kohta kindlad reeglid. Katusele suunatud kaamera puhul on see enamasti lihtne lahendada, kuna kaadris on peamiselt katus ise, aga see väärib siiski eelnevat kokkulepet.
